Iešguđetge mánáin sáhttet leat iešguđetlágan mearkkat mat čájehit ahte vásihit veahkaválddi dahje illasteami. Eai leat makkárge mearkkat mat dušše bohtet veahkaválddis.
Mánát geat jámma vásihit loavkašuhttot bajásšattadettiin, sáhttet leat «alárbmagearggusvuođas» olles áiggi. Máná jierbmái lea váttis bidjat oktii muitogovaid ja ipmirdit ahte ii šat leat váralaš dilálašvuođas.
Sáhttá šaddat ahte sii leat badjelmeare aktiverejuvvon ja vásihit rumašlaš ráfehisvuođa, leat mášoheamet, sis leat fáhkkatlaš reakšuvnnat, leat hyperaktiiva ja suhtus. Eará mánát sáhttet leat menddo unnán aktiverejuvvon, šaddet passiivan, fuolaheapmin ja eaige searvva dovdduiguin dilálašvuođaide.
Sáhttet leat máŋga siva mearkkaide
Ipmirdit mearkkaid gáibida ahte mii áiggi badjel čuovvut mielde ja hupmat mánáiguin ja rávisolbmuiguin sin birrasis ipmirdan dihte maid mearkkat muitalit. Go almmustahttá veahkaválddi, de sáhttit mii dávjá oaidnit mearkkaid mat leat leamaš das álo.
Listu dás vuolábealde mas leat mearkkat, lea listu mas boahtá ovdan mo mánát sáhttet čájehit veahkaválddi, illasteami dahje fuolahusváilli symptomaid, muhto sáhttet maid leat áibbas eará sivat mearkkaide.
Geavat dan vuolggasadjin ságaškuššat du vuorjašumi bargoustibiiguin ja ovttasbargoguimmiiguin – ja hupmat mánáin.
Psyhkalaš mearkkat:
- Mánná healkkeha johtilit, lea vuorrádusas
- Konsentrerenváttisvuođat ja mášohisvuohta
- Ahte eardu johtilit ja suhtiha
- Ahte lea hui dárbu leat hui lahka olbmo, dahje justa nuppi láhkai: hilgu guoskkaheami ja lagašvuođa
- Gárrenávnnasváttisvuođat
- Iežas hávvádeapmi
- Muittohisvuohta
- Maŋŋonan ovdáneapmi – dahje ahte mánná ii šat máhte maid ovdal máhtii (omd. ahte cissagoahtá buvssaide).
Fysalaš mearkkat:
- Ahte lea sáhpodan
- Vahágat čalmmiin ja ámadajus
- Buollánvahágat
- Ahte jámma leat rumašlaš bákčasat, omd. čoavje-/oaivebávččas
- Vahágat maid čilgehusat dahje muitalusat mo leat šaddan leat jáhkkemeahttumat dahje mat rivdet
Jus hálidat lohkat eanet dan birra makkár dovdomearkkat sáhttet leat jus mánná vásiha veahkaválddi ja illasteami, mana siidui Voldsveilederen om risikofaktorer og tegn.